Rehvide hooldus ja seadusandlus 2018-08-20T16:09:24+00:00

Rehvide hooldus ja seadusandlus

SOOVITUSED!

Nõuanded, kuidas rehve kasutada ja hooldada, et sa oma investeeringut maksimaalselt ära saaks kasutada.

1. Rehvid ja selle sees olev rehvirõhk

Rehvirõhk peab alati vastama autotootja soovitusele. Seda on soovitav kontrollida vähemalt kord kuus ja kindlasti enne pikki retki. Ei tohi unustada ka
varuratast. Rehvi rõhku kontrolli alati külmade rehvidega, sest rehvide soojenedes rõhk tõuseb. Alarõhk põhjustab rehvi kuumenemist ja selle tagajärjel võivad
tekkida taastamatud sisemised vigastused. See võib isegi viia rehvi kasutusväärtuse langemiseni.

2. Rehvid ja nende vigastused 

Vigastusi võivad põhjustada tugevad kokkupõrked, nagu näiteks vastu äärekive või läbi aukude sõitmine. Tuleks vältida ka pikaajalist halbadel pinnastel
sõitmist: Rehvid võivad seda mitte andestada!

3. Rehvid ja nende pidev kontroll 

Kontrolli pidevalt, et rehvidel ei oleks vigastusi, hõõrdunud kohti, sisselõikeid, pragusid, mulle jne. Kahjustusi võivad tekitada ka rehvi tunginud võõrkehad.
Kuna iga eelpoolmainitud kahjustus võib tuntavalt lühendada rehvi eluiga, peab seda kontrollima rehvispetsialist.

4. Vanad rehvid 

Ära kunagi kasuta vanu rehve, kui sa ei tea nende ajalugu. Rehvid vananevad, isegi kui neid ei kasutata või on harva kasutatud. Kindlad märgid vananemisest on
praod külgedes või mustris, millega võib kaasneda ka deformeerunud karkass. Leia endale lähim vanarehvide kogumispunkt: SIIT

5. Hoolitse oma varurehvi eest

Misiganes korras, peab üle kuue aasta vanuseid rehve pidevalt kontrollima. Varurehvid nõuavad ekstratähelepanu: tavaliselt on nad kasutatud või vananenud.
Sellistel puhkudel kasuta neid alati ettevaatlikult ja vaheta tagasi korraliku vastu, niipea, kui võimalik.

6. Rehvimuster

Regulaarselt tuleb kontrollida mustri sügavust: mida väiksem sügavus, seda suurem oht sattuda libisemisse. Mõndadel rehvidel on kulumisindikaatorid, mis näitavad, kui lähedal on rehv kulumispiirile. Need tulevad nähtavale, kui mustrit on järgi 1,6 mm. Märgadel teedel sõida eriti ettevaatlikult.

NB! Talverehvi minimaalne lubatud mustrijääk on 3 mm ja suverehvidel 1,6 mm.

7. Auguga rehvid 

Kui rehvi tekib auk, on tähtis võimalikult ruttu peatuda ja rehv vahetada. Peale iseenesestmõistetava turvalisuse kadumise võib tühja rehviga sõidu jätkamine
põhjustada rehvi struktuuri kahjustusi. Lisavigastuste kontrollimiseks, peab katkise rehvi alati veljelt maha võtma.

8. Rehviremont 

Kui rehv vajab remonti ja seda teha on mõistlik, peab töö teostama rehvispetsialist, et vältida struktuuri kahjustumist. Kõik rehvitööd peab usaldama
rehvispetsialistile.

9. Rehvide seadusandlus

Talverehvide kasutamine on kohustuslik 1. detsembrist kuni 1. märtsini! Erandina võib talviste tee- ja ilmastikuolude korral naastrehve kasutada kuni 30. aprillini. Naastudeta talverehvidega e. lamellrehvidega võib sõita aastaringselt.

10. Ratta poltide/mutrite pingutamine

Esimese saja kilomeetri läbimise järel peale rehvivahetust pingutage üle rattamutrid !

11. Suverehvid

Suverehvidega tohib sõita 1. märtsist kuni 30. novembrini . Suverehvi jääksügavus peab olema vähemalt 1,6 millimeetrit, kuid vesilius on veel turvaline sõita rehviga, mille jääksügavus on vähemalt 4,0 millimeetrit . Suverehvi muster kulub sõidustiilist ja rehvitüübist sõltuvalt 3 millimeetrini 20000- 40000 km läbimisel . Uued suverehvid on kasulikum sisse sõita ja alla panna juba sügisel, sellega pikeneb rehvi läbisõit, kuna märtsis- aprillis kuluvad sissesõitmata rehvid viis korda kiiremini. Pehmem rehvisegu haakub tunduvalt paremini sõiduteega.

12. Talverehvid

Talverehve peavad kasutama ka haagised, mille registrimass on üle 0.75 tonni, kuid ei ületa 3.5 tonni. Talverehvi mustri jääksügavus peab olema vähemalt 3,0 millimeetrit, kuid soovituslik on 5,0 millimeetrit. Talverehvi tähistus rehviküljel on kas “M+S”, “MS”, “M.S” või “M&S” . Vastavalt rehvitootjate poolt kehtestatud standarditele loetakse talverehviks rehv, millel on kolme mäetipu kujutis lumehelbega keskel. Uued naastrehvid vajavad “sisse sõitu” –  naastude korralikuks fikseerumiseks vältige esimesed 1000 km järske kiirendusi ja pidurdusi. Rehvi kokkupuutepind teega on ainult nelja kämbla laiune. Ohuolukordades on kallima hinaklassi lamellrehvi sõiduomadused paremad, kui odava hinnaklassi naastrehvide omad . Üldjuhul Saksamaalt ostetud lamellrehvid Eesti oludesse ei sobi.

TALVEREHVIDE KASUTAMINE EI OLE KOHUSTUSLIK M1 JA N1 (O2) KATAEKOORIA SÕIDUKITEL SIIS, KUI :

  • Sõitmisel teise riiki ja sealt tagasi Eestisse.
  • Teises riigis registreeritud sõidukil.
  • Paarisrataste mõlemal rattal tingimusel, et ühe telje mõlemad rattapaarid on koostatud samasuguselt.
  • Autode ja haasgiste valmimisel, maaletoomisel, müümisel ning remonti või tehnilisele ülevaatusele sõitmisel.
  • Autodel või haagistel, millele ei ole saada talverehve Eestis